Ténnessin

Saking Wikipédia
Ténnessin, 117Ts
Ténnessin
tennĕssin·
Pabaosan/ˈtɛnɪsn/[1] (TEN-ə-seen)
Cingakansemimétalik (predicted)Mal:Fricke1975
Nomor massa[294]
Ténnessin ring tabél périodik
Hidrogén Hélium
Litium Bérilium Boron Karbon Nitrogén Oksigén Fluorin Néon
Natrium Magnésium Aluminium Silikon Phosfor Urirang Klorin Argon
Potasium Kalsium Skandium Titanium Vanadium Kromium Mangan (datu) Wesi Kobalt Nikel Temaga Séng Gallium Gérmanium Arsenik Sélénium Brom Kripton
Rubidium Strontium Ittrium Zirkonium Niobium Molibdénum Téknésium Ruthénium Rhodium Palladium Pérak Kadmium Indium Timah Antimoni Téllurium Yodium Xénon
Sésium Barium Lanthanum Sérium Praséodimium Néodimium Prométhium Samarium Éuropium Gadolinium Terbium Disprosium Holmium Érbium Thulium Itterbium Lutésium Hafnium Tantalum Tungstén Rhénium Osmium Iridium Platinum Mas Rasa (datu) Thallium Timbal Bismuth Polonium Astatin Radon
Fransium Radium Aktinium Thorium Protaktinium Uranium Néptunium Plutonium Amérisium Curium Berkélium Kalifornium Éinsteinium Fermium Méndelevium Nobélium Lawrénsium Rutherfordium Dubnium Seaborgium Bohrium Hassium Meitnérium Darmstadtium Roéntgénium Kopernikium Nihonium Flérovium Moskovium Livermorium Ténnessin Oganésson
At

Ts

(Usu)
livermoriumténnessinoganésson
Wilangan atom (Z)117
Watekgolongan 17 (halogén)
Périodepériode 7
Blok  blok-p
Konpigurasi éléktron[Rn] 5f14 6d10 7s2 7p5 (kacawang)[2]
Éléktron per kulit2, 8, 18, 32, 32, 18, 7 (kacawang)
Cecirén pisik
Pase ring STPpadet (kacawang)[2][3]
Titik lebur623–823 K ​(350–550 °C, ​662–1022 °F) (kacawang)[2]
Titik didih883 K ​(610 °C, ​1130 °F) (kacawang)[2]
Kapadetan (nampek s.r.)7.1–7.3 g/cm3 (kaékstrapolasi)[3]
Cecirén atom
Paindikan oksidasi(−1), (+1), (+3), (+5) (kacawang)Mal:Fricke1975[2]
Wasa ionisasi
  • ka-1: 742.9 kJ/mol (kacawang)[4]
  • ka-2: 1435.4 kJ/mol (kacawang)[4]
  • ka-3: 2161.9 kJ/mol (kacawang)[4]
  • (malih)
Jeriji atomémpiris: 138 pm (kacawang)[3]
Jeriji kovalén156–157 pm (kaékstrapolasi)[3]
Cecirén liyanan
Nomor CAS54101-14-3
Lelintihan
Pangarananmawit wawengkon Ténnessee
PanemuanInstitut Gabungan antuk Panilikan Nuklir, Laboratorium Nasional Lawrénce Livermore, Universitas Vandérbilt miwah Laboratorium Nasional Oak Ridge (2009)
Isotop utama ténnessin
Iso­top Kalimpahan Paruh-idup (t1/2) Mode paluruhan Pro­duk
293Ts[5] syn 22 ms α 289Mc
294Ts[6] syn 51 ms α 290Mc
Kategori:Ténnessin
| pustaka

Ténnessin silih tunggil datu kimia sintésis antuk simbol Ts miwah wilangan atom 117. Punika datu pinih baat kakalih sané kauningin miwah datu kaping kalih saking ungkur période ka-7 saking tabél périodik.

Pustaka[uah | uah wit]

  1. Ritter, Malcolm (9 June 2016). "Periodic table elements named for Moscow, Japan, Tennessee". Associated Press. Kaaksés 19 Désémber 2017.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Hoffman, Darleane C.; Lee, Diana M.; Pershina, Valeria (2006). "Transactinides and the future elements". Ring Morss; Edelstein, Norman M.; Fuger, Jean (eds.). The Chemistry of the Actinide and Transactinide Elements (édisi ka-3rd). Dordrecht, The Netherlands: Springer Science+Business Media. ISBN 978-1-4020-3555-5.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Bonchev, D.; Kamenska, V. (1981). "Predicting the Properties of the 113–120 Transactinide Elements". Journal of Physical Chemistry. 85 (9): 1177–1186. doi:10.1021/j150609a021.
  4. 4,0 4,1 4,2 Chang, Zhiwei; Li, Jiguang; Dong, Chenzhong (2010). "Ionization Potentials, Electron Affinities, Resonance Excitation Energies, Oscillator Strengths, And Ionic Radii of Element Uus (Z = 117) and Astatine". J. Phys. Chem. A. 2010 (114): 13388–94. Bibcode:2010JPCA..11413388C. doi:10.1021/jp107411s.
  5. Khuyagbaatar, J.; Yakushev, A.; Düllmann, Ch. E.; et al. (2014). "48Ca+249Bk Fusion Reaction Leading to Element Z=117: Long-Lived α-Decaying 270Db and Discovery of 266Lr". Physical Review Letters. 112 (17): 172501. Bibcode:2014PhRvL.112q2501K. doi:10.1103/PhysRevLett.112.172501. PMID 24836239.
  6. Oganessian, Yu. Ts.; et al. (2013). "Experimental studies of the 249Bk + 48Reaksi Ca rumasuk ceciren paluruhan miwah wiguna éksitasi antuk isotop datu 117, miwah pacundukan isotop anyar 277Mt". Physical Review C. 87 (5): 054621. Bibcode:2013PhRvC..87e4621O. doi:10.1103/PhysRevC.87.054621.