Plutonium

Saking Wikipédia
Plutonium, 94Pu
Kalih bungsil plutonium nyalang antuk diaméter sawatara 3 cm
Plutonium
plutoniyum·
Pabaosan/plˈtniəm/ (ploo-TOH-nee-əm)
Cingakanputih masawang pérak, daki dados klau selem yén keni udara
Nomor massa[244]
Plutonium ring tabél périodik
Hidrogén Hélium
Litium Bérilium Boron Karbon Nitrogén Oksigén Fluorin Néon
Natrium Magnésium Aluminium Silikon Phosfor Urirang Klorin Argon
Potasium Kalsium Skandium Titanium Vanadium Kromium Mangan (datu) Wesi Kobalt Nikel Temaga Séng Gallium Gérmanium Arsenik Sélénium Brom Kripton
Rubidium Strontium Ittrium Zirkonium Niobium Molibdénum Téknésium Ruthénium Rhodium Palladium Pérak Kadmium Indium Timah Antimoni Téllurium Yodium Xénon
Sésium Barium Lanthanum Sérium Praséodimium Néodimium Prométhium Samarium Éuropium Gadolinium Terbium Disprosium Holmium Érbium Thulium Itterbium Lutésium Hafnium Tantalum Tungstén Rhénium Osmium Iridium Platinum Mas Rasa (datu) Thallium Timbal Bismuth Polonium Astatin Radon
Fransium Radium Aktinium Thorium Protaktinium Uranium Néptunium Plutonium Amérisium Curium Berkélium Kalifornium Éinsteinium Fermium Méndelevium Nobélium Lawrénsium Rutherfordium Dubnium Seaborgium Bohrium Hassium Meitnérium Darmstadtium Roéntgénium Kopernikium Nihonium Flérovium Moskovium Livermorium Ténnessin Oganésson
Sm

Pu

(Uqo)
néptuniumplutoniumamérisium
Wilangan atom (Z)94
Watekn/a
Périodepériode 7
Blok  blok-f
Konpigurasi éléktron[Rn] 5f6 7s2
Éléktron per kulit2, 8, 18, 32, 24, 8, 2
Cecirén pisik
Pase ring STPpadet
Titik lebur912.5 K ​(639.4 °C, ​1182.9 °F)
Titik didih3505 K ​(3228 °C, ​5842 °F)
Kapadetan (nampek s.r.)19.85 (239Pu)[1] g/cm3
ri kala éncéh (ring t.l.)16.63 g/cm3
Panes fusi2.82 kJ/mol
Panes panguapan333.5 kJ/mol
Kapasitas panes molar35.5 J/(mol·K)
Tekanan uap
P (Pa) 1 10 100 1 k 10 k 100 k
at T (K) 1756 1953 2198 2511 2926 3499
Cecirén atom
Paindikan oksidasi+2, +3, +4, +5, +6, +7, +8 (oksida ampotér)
Kaéléktronégatipanskala Pauling: 1.28
Wasa ionisasi
  • ka-1: 584.7 kJ/mol
Jeriji atomémpiris: 159 pm
Jeriji kovalén187±1 pm
Garis warna ring pentang spéktrum
Garis spéktral saking plutonium
Cecirén liyanan
Struktur kristalmonoklin
Monoclinic crystal structure for plutonium
Kagelisan swara2260 m/s
Ékspansi térmal46.7 µm/(m⋅K) (ring 25 °C)
Konduktivitas térmal6.74 W/(m⋅K)
Resistivitas listrik1.460 µΩ⋅m (ring 0 °C)
bacakan magnétikparamagnetic
Modulus Young96 GPa
Modulus Shear43 GPa
Rasio Poisson0.21
Nomor CAS7440-07-5
Lelintihan
Pangaranansaking planét alit Pluto, punika kaparinamain saking klasik déwa jagat sor Pluto
PanemuanGlenn T. Seaborg, Arthur Wahl, Joseph W. Kennedy, Edwin McMillan (1940–1941)
Isotop utama plutonium
Iso­top Kalimpahan Paruh-idup (t1/2) Mode paluruhan Pro­duk
238Pu trace 87.74 y SF
α 234U
239Pu trace 2.41×104 y SF
α 235U
240Pu trace 6500 y SF
α 236U
241Pu syn 14 y β 241Am
SF
242Pu syn 3.73×105 y SF
α 238U
244Pu trace 8.08×107 y α 240U
SF
Kategori:Plutonium
| pustaka

Plutonium silih tunggil datu kimia antuk simbol Pu miwah wilangan atom 94. Punika logam aktinida antuk cingakan klau masawang pérak miwah manados pangotor pinaka keni udara, miwah ngawentuk lapisan buuk pinaka kaoksidasi. Daru ketah nyané nganikayang nem alotrop miwah papat paindikan oksidasi. Maréaksi sareng karbon, halogén, nitrogén, silikon, miwah hidrogén. Ri kala keni udara ayun, ngawentuk oksida miwah hidrida sané prasida ngajimbaranh sampel nganti 70% volume, ring galah nyané ngelupas manados bubuk punika piroforik. Punika radioaktip miwah prasida kaakumulasi ring balung, sané ngardi pangamongan plutonium mabaya.

Cutetan[uah | uah wit]

Cutetan batis[uah | uah wit]

Anggitan[uah | uah wit]

  1. Kapeték saking baat atom miwah volume atom. Sel satuan, sané madaging 16 atom, ngelah volume 319,96 kubik, mawit Siegfried S. Hecker (2000). "Plutonium and its alloys: from atoms to microstructure" (PDF). Los Alamos Science. 26: 331.. This gives a density for 239Pu of (1.66053906660×10−24g/dalton×239.0521634 daltons/atom×16 atoms/unit cell)/(319.96 Å3/unit cell × 10−24cc/Å3) utawi 19.85 g/cc.

Pustaka[uah | uah wit]

Pranala jaba[uah | uah wit]

Mal:Spoken Wikipedia